Hingedeajaga koos, märdikuu teisel nädalal, algas järjekordne võru keele nädal.
Selle aasta tunnuslause oli “Püsümi võro keele pääl.“ Et keel alles jääks, tuleb seda igas võimalikus olukorras kõneleda. Iga võrukeelne ettevõtmine aitab kaasa oma keele ja kultuuri püsima jäämisele.
Sõlekese lasteaias lehvis sellel nädalal lipuvardas valge kaheksakannaga tumeroheline lipp, mis on sümboliks võru keelele, selle kõnelejaile ja Võrumaale. Usutakse, et märk kaitseb kurja eest ja toob õnne. Roheline värv tähendab kuusemetsa ja loodusega üheskoos elamist, valge värv aga tähendab võrukeste puhast hinge ja ausat meelt.
Hommikuti tervitasid lasteaeda tulijaid õuealal kõlavad võrukeelsed lastelaulud. Rühmakeskkondades, ustel, akendel ja koridorides, olid välja pandud võrukeelsed viisakusväljendid, laused, mõtteterad ja sümboolika, mida lapsed koos vanematega huviga lugesid ja uurisid. Fuajees vaatasid lapsed koos õpetajatega võrukeelseid lasteraamatuid ja võrukeelseid Tähekesi.
Lasteaia võrukeelses nädalamenüüs olid esindatud Võrumaa maitsed, mida iga päev lastele tutvustati. Kõneldi võru keeles nii lastega, vanematega kui omavahel ja terve nädal oli palju huvitavaid võrukeelseid ettevõtmisi.
Esmaspäevast alates said kõik lasteaiarühmad järgemööda osa Keelepesätsirgu kohvriteatri etendusest “Kuis pini hindäle kodo löüdse?“ Lasteaia loovustoast oli saanud väike teatrisaal, kus lavakujundus juhatas vaatajad sügisesse metsa, taustaks mahe muusika, ojavulin ja linnulaul. Keelepesarühma õpetaja Maia Päevalill aitas Pinil endale seltsilist ja kodu otsida. Äratuntavad loomad ja mänguline võrukeelne tegevus pani lapsed huviga kuulama. Nad said teada, et võru keeles koer on pini, rebane on repän, hunt on susi, karu on kahr, kass on tsiidso ning pini leidis endale lõpuks kodu inimese juures ja elavad seal koos kassiga tänapäevani. Iga rühm sai Keelepesätsirgult vastvalminud võrukeelse Tähekese.
Kolmapäeval tutvustas koolieelikutele eesti rahvapille võru ja eesti keeles pärimusmuusik ja kandlemängija Katrin Soon. Lapsed said ka pille ise mängida.
Rühmades lugesid igal päeval nädalas erinevaid võrukeelseid unejutte õpetajad Liia Laanekivi ja Ülle Lepind. Lapsed kuulasid huviga, neile tundus see keel nii põnev ja mõnele lapsele meenus, et tema vanaema ja vanaisa kõnelevad ka niimoodi. Unejutuks kuulati veel plaate ja jutukesi “Helüaidast.“ Lummava väega võrukeelne plaat“Laulami latsilõ, laulami latsiga“ pani mudilasi kõige rohkem kuulama ja isegi kaasa laulma.
Öökulli ja Naerulinnu rühma lapsed käisid Võru Instituudis mängupäeval, kus laulud, mängud ja jutud olid võru keeles. Võru Instituudi korraldatud pildinäitusel KIRRIV ELO Maksimarketis olid ka Päikeselinnu ja Naerulinnu laste kunstitööd.
Neljapäeva õhtul ootas lapsi koos vanematega õuekino, kus ekraanil seikles Jänku Juss ja kõneles päris võru keeles. Kinolistele pakuti õhtuhämaruses küünlavalgel sooja “sitikmara“teed ja rõõm oli kuulda, kui paljud noored vanemad saavad aru ja kõnelevad võru keeles.
Võru keele nädala lõpetusels toimus reedel saalis lastele pikalaua UMA KÄKK. Oodatud olid ka lapsevanemad. Lapsed koos õpetajatega olid rühmades valmistanud Võrumaale omaseid toite. Laual olid kaerahelbeküpsised, porgandikook, pudrupätsikesed, õunakook, kiluvõileivad, kuivataud õuna- ja kõrvitsaviilud, pudrukuklid erinevate maitsevõidega. Proovida sai kõrvitsa- porgandi- õunamoosi ja jõhvika- kardemoni- apelsinisukaadiga hapusaia. Kama leidis kasutust mitmes erinevas toidus: kamavaht vaarikamoosiga, kamajook mustsõstraga ja naturaalne kamajook topsikestes ning kama belgia vahvlid. Lapsed said proovida kõiki erinevaid maitseid. Väga meeldisid lastele kamavaht vaarikamoosiga, mida sai väikesest topsist lusikaga võtta, kuivatatud õunaviilud ja suussulavad õunakoogiampsud ning porgandikoogitükikesed.
UMA KÄKKI ilmestasid ka lapsevanemate müügiletid fuajees. Sealt sai osta sügise saadusi: pakendatud porgandeid, kartuleid, punapeete, õunamahla, õunamoosi, aga ka käsitöökomme. Naerulinnu rühma lapsed müüsid kodukanamune, punapõskseid õunu ja kõrvitsamoosi. Kuna isadepäev oli tulemas, pakkus suurt huvi müügilett, kus olid miniküpsisetordid, minivõileivatordid, kaunistatud kiluvõileivad, vahvlid ja pulgakoogid ning salatikausid. Kauplemine käis võru keeles. Aitäh, Avely Allas, Karin Terav ja Minna Kuuseorg!
Täname võru keele nädala korraldajaid ja läbiviijaid!
Kõneleme igas võimalikus olukorras julgemalt võru keelt, ka kodus lastega. Keel rikastab inimest, nii suurt kui väikest!
“Püsümi võro keele pääl!`
MAIA PÄEVALILL
Sõlekese lasteaia õpetaja
