Õppeaasta algab kalendriaasta 1. septembril ning kestab järgneva kalendriaasta 31. augustini. Aktiivne õppeperiood toimub 1. septembrist kuni 31. maini. Suvekuudel (juuni, juuli, august) toimub õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade sisu kordamine ning põhirõhk on mängulistel ning laste liikumisaktiivsust toetavatel õuetegevustel.
Lasteaias algab õppe- ja kasvatustegevuse planeerimine nädala, kuu või muu perioodi jooksul alates oktoobrist. August, september planeeritakse laste kohanemist toetavate mängude ja tegevustega ning toimub laste arengu jälgimine ja hindamine. Sealjuures selgitatakse välja lapsed, kelle areng vajab toetamist (andekas ja erivajadusega laps, vajadusel koostatakse IAK). Õppe- ja kasvatustegevuse planeerimisel arvestab õpetaja lapse arengutaset, vanust ning lapse huve. Õppe- ja kasvatustöösse on lõimitud Johannes Käisi koduloolisuse ja üldõpetuse, Reggio Emilia tegevuskultuurist inspireeritud projektõppe põhimõtteid ning innovaatilisi lähenemisi, kohaldades või täiendades neid rühma lastele sobivaiks.
Johannes Käisi metoodikas on olulised kaks pedagoogilist põhinõuet – lapsepärasus ja eluligidus. Väikest last huvitab ennekõike tema lähim ümbrus, kus kogemuste kaudu õpitakse tundma iseennast ja ümbritsevat maailma. Õpetaja ülesanne on luua lapse huvidest lähtuv ja võimetekohane õpikeskkond, kus õppimine toimub mänguliselt.
Metoodikas arvestatakse ka lapse ealiste ja individuaalsete iseärasustega, mille selgitavad välja õpetajad ja tugispetsialistid. Seejärel toimub vastavalt vajadusele lapse individuaalne õpe ja koostöö koduga. Hästi toimiv lapse ja kodu koostöö tagab lapse parima arengu. Tähtsad on veel lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine. Õpikeskkonnaks saab valida õueala, pargi vms koha, kuhu tuleb liikuda jalgsi. See võimaldab ka looduskeskkonnas õppimist. Tervise hoidmist propageeritakse praktiliste tegevuste abil – tervislike toitude tutvustamine, hügieeni hoidmine, ohutu käitumise õppimine.
Iga laps saab kasvatada „juuri”, kui teda õpetatakse väärtustama oma keelt ja kultuuri. Seega antakse lapsele võimalus tutvuda eesti kultuuritraditsioonidega ja teda õpetatakse neid väärtustama. Tähelepanuta ei jäeta ka teiste kultuuride austamist.
Reggio Emilia tegevuskultuuri üheks õppimise meetodiks on projektõpe, mille loojateks on õpetajad ja lapsed. Tegevused ei ole täielikult ette planeeritud, need on avatud uutele võimalustele läbi laste vaatlemise, märkmete tegemise, analüüsi ja arutelude. Teemade käsitlused on elulised, tõelised ja seotud igapäevaste teemadega ning on tavaliselt pikemaajalised. Tegevused on omavahel lõimitud ning teemasid uuritakse sügavuti ja erinevatest vaatenurkadest. Lähtutakse lapse huvidest, ideedest, soovidest ja küsimustest. Koos avastatakse, märgatakse ja õpitakse. Õpetaja on suunajaks ja innustajaks.
Lastest lähtuv projekt võimaldab arendada õpioskusi, loomingulisust, koostöö- ning sotsiaalseid oskusi ning annab lapsele eduelamuse. Projektide teema ja/või teemaarendus kujuneb koostöös lastega, kuhu on võimalik lõimida õppekava sisu. Tavaliselt valitakse teema, mis köidab rohkem kui ühte last.
Projektipõhine planeerimine võimaldab olla paindlik, lähtuvalt lastest teha korrektiive tegevustes ning metoodikas. Lapsed on kaasatud projektide planeerimisse, peredega toimuvad ühised tegemised. Projekt kujuneb rühmaõpetajate, liikumis- ja muusikaõpetaja ning tugispetsialistidega koostöös. Laste tegevused toimuvad väikestes gruppides laste võimetest lähtuvalt rühmakeskkonnas, õuealal ja kaugemal. Õpetaja loob lastele sobiva keskkonna avastamiseks, kuid ei suru ise enda mõtteid lastele peale. Rühmakeskkond areneb/kasvab koos projektiga, lisanduvad temaatilised keskused, mänguvahendid, täieneb õpisein. Lähtume põhimõttest “Keskkond õpetab”, rühmades on nn rääkivad seinad, mis toetavad lapse õppimist ja annavad kõneainet (lapsevanem – laps suhtes) ning infot peredele. Tegevusi rühmas toetavad ka kokkulepped, mis on koos lastega koostatud lähtuvalt rühma vajadustest ja eripäradest. Kokkulepped arutatakse läbi lastevanemate koosolekul.
Õppe-ja kasvatustegevusi läbi viies kasutavad õpetajad innovaatilist lähenemist. Igapäevaselt on rühmades või õppeklassis kasutuses kaasaegsed digivahendid: lauaarvutid, fotoaparaadid, dataprojektor, tahvelarvutid, valgustahvlid ja hariduslikud robootikavahendid (Lego We Do, Lego We Do 2, Bee Bot koos loodus- ja tähemattidega, Ozobot Bit 2 stardikomplekt ja kaksikpakk LEGO Coding Express rongikomplekt, Qobo robottigu, Matatalab). Lisaks kasutatakse õppetegevustes ka erinevaid Lego komplekte: Steam Park, Meie linn, Jutuvestja ja Matemaatika rong. Vahendite kasutamise eesmärgiks on viia läbi lõimitud tegevusi, mis arendavad matemaatilist, tehnoloogilist, keelelist oskust, lisaks meeskonnatööd ja loovust. Annab võimaluse osaleda erinevatel võistlustel. Õpitakse ise ja õpetatakse teisi.
Tegutseme robootika tegevuskava ja valdkonna alusel. Selle eesmärgid lähtuvad alushariduse riiklikest prioriteetidest, lasteaia tegevuskavast ja õppekavast.